Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendus toob rändeteemalisse teadmatusse selgust

Kuupäev 30.05.2021
Artikkel
Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Majutusettevõtetes kasvas oktoobris turistide arv

Kuupäev 08.12.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 19%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!

Kuupäev 16.01.2024
Artikkel
Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.

Ehitusmaht vähenes eelmisel aastal 6%

Kuupäev 23.02.2024
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.

Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011

Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Sisekaubandus

Valdkond
Sisekaubandus on müügitulu poolest Eesti suurim majandusharu, mis hõlmab nii hulgi- ja jaekaubandust kui ka mootorsõidukite ja mootorrataste remonti. Sisekaubandus on tihedalt seotud teiste elualadega, sest kaubad, mida poest ostetakse, tulevad tehastest, käsitöölistelt ja põllumeestelt ning kaupu veavad transpordiettevõtted. Eestis valmistatud toodete tarbimine toetab siinset ettevõtlust ning kaupade tarbijani toimetamine on kõige lihtsam ja soodsam. Statistikaamet avaldab järgmist kaubandusettevõtete statistikat: müügitulu, müügitulu mahuindeks, kaupade jaemüük, jaemüügi mahuindeks, kaupade