Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,4%.

Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6% enam. Sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.

Tallinnas oli elanike keskmine brutotulu 2019. aastal 1444 eurot kuus. Linnaosadest oli teenitud tulu kõige suurem Kesklinna (1779 eurot) ja kõige väiksem Lasnamäe elanikel (1224 eurot).

Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Euroopa statistikavõistluse 2020. aasta Eesti vooru lõpptulemused selgusid 10. märtsil. Vanemas vanuserühmas võidutses Viljandi gümnaasium, nooremas Tartu Veeriku kool.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.