Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ning import 31%. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes eksport 30% ja import 34%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii märtsis kui ka I kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti andmetel peatus märtsis majutusettevõtetes üle 192 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 276%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 3,6% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 18,8%. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 14,4% ja teenused 27,8% kallimad.

Juba seitsmendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit kandev statistikaamet uuendas edukalt Euroopa Rohelise kontori sertifikaati kolme aasta võrra. Rohelise Kontori sertifikaate annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA), kes tunnustab rohebüroode süsteemi põhimõtteid järgivaid asutusi ja ettevõtteid juba alates 2013. aastast.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis püsivhindades 7,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 6,6%, mäetööstuses 5,2% ning energeetikas 21,3%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 891 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 18%.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.