Õhuemissioonide arvepidamine 2013

Statistikatöö nimetus	Õhuemissioonide arvepidamine
Statistikatöö kood	10406
Eesmärk	Toota pakkumise-kasutamise tabelite ja ESA95 definitsioonidega harmoneeritud satelliitarvepidamine põhiliste õhusaasteainete kohta
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Puuduvad
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Eda Grüner
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	eda.gryner [at] stat.ee
1.7. Telefon	6 259 307

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Peamiste oluliste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (süsinikdioksiid, vääveldioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid, dilämmastikoksiid, metaan, ammoniaak, F-gaasid, väävelheksafluoriid, tahked osakesed, tahked peenosakesed) õhuheitmed majandustegevusalade järgi (A*64)
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Kõik institutsioonilised sektorid ja majandustegevusalad EMTAK 2008 kahe koha tasandil
3.4. Mõisted ja määratlused	CO₂ ekvivalent – näitab gaasi kogusele vastavat CO₂ kogust, millel on samaväärne kliimamuutust esilekutsuv potentsiaal. Dilämmastikoksiidi heitkogus – dilämmastikoksiidi (N₂O) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine. Dilämmastikoksiidi looduslikku heitkogust ei arvestata. Lenduvad orgaanilised ühendid (v.a metaan) – lenduvad orgaanilised ühendid on fotokeemilise sudu allikas. Mõned lenduvad orgaanilised ühendid (nagu benseen ja 1,3-butadieen) on kantserogeensed. Lämmastikoksiidid (NOₓ) – nende hulka kuuluvad NO ja NO₂. Võrreldavuse huvides väljendatakse lämmastikoksiidide heitkogused NO₂ ühikutes. Metaani heitkogus – metaani (CH₄) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine. Metaani looduslikku heitkogust ei arvestata. Süsinikdioksiidi heitkogus – süsinikdioksiidi (CO₂) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine. Süsinikdioksiidi looduslikku heitkogust ei arvestata. Süsinikoksiid (CO) – tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused olenevad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Tahked osakesed – suitsus, tolmus jm sisalduvad erineva keemilise koostisega tahked osakesed. Vääveldioksiid (SO₂) – tekib väävlit sisaldavate fossiilsete kütuste põletamisel. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist ja sudu.
3.5. Statistiline üksus	Õhuemissioon
3.6. Statistiline üldkogum	Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2008–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Tonn, CO₂ ekvivalent-tonn

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Õhuemissioonide arvepidamine“ tabelis: KK31: Õhuheitmete arvepidamine
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Manual for Air Emissions Accounts 2015 edition (Õhuemissioonide arvepidamise käsiraamat), Eurostat http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-GQ-15-009
10.7. Kvaliteedidokumendid	Kvaliteediaruanne koostatakse 2020. aastal.

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Keskkonnaministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Õhuemissioonide arvepidamine vastab rahvamajanduse arvepidamise reeglitele ja on seega täielik.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse võrdluses teiste andmeallikatega.

Üldise täpsuse tagab metoodilistest soovitustest kinnipidamine ja varasemate kogemuste rakendamine.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 630 päeva pärast aruandeaasta lõppu.
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on geograafiliselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Õhuemissioonide arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise, materjalivoo arvepidamise, keskkonnamaksude arvepidamise ja energiastatistikaga.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

17.2. Andmete revisjoni praktika

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Arvepidamiste andmeid revideeritakse vastavalt revisjonidele:

- rahvamajanduse arvepidamise süsteemis,

- Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (LRTAP) aruandes,

- Eesti riiklikus kliimamuutust põhjustavate gaaside inventuuris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC – United Nations Framework Convention on Climate Change) sekretariaadile.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Keskkonnaagentuuri paiksete õhusaasteallikate andmebaas Keskkonnaagentuuri koostatav piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (LRTAP) aruanne ja vastavad algandmestikud Keskkonnaministeeriumi koostatav Eesti riiklik kliimamuutust põhjustavate gaaside inventuur ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC – United Nations Framework Convention on Climate Change) sekretariaadile Eesti Keskkonnauuringute Keskuse F-gaaside inventuuriandmed ja aruanne Transpordiameti autoregistrikeskuse andmed LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20902 „Majandusüksuste statistika“ ja 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Keskkonnaagentuurilt, Keskkonnaministeeriumilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga. Transpordiameti andmed edastatakse FTP-serveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad