Otsingu tulemused

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta mais 9% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuniga –0,4%, teatab Statistikaamet.

2017. aastal oli Eestis tegutsevaid majandusüksusi ligi 158 000. Lisandus 3000 üksust ehk sama palju kui 2016. aastal. Õigusliku vormi järgi vaadates on pilt teistsugune ‒ äriühingute arvu kasv hoogustus ja esimest korda vähenes mittetulundusühingute arv.

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta mais 280 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul. 

Tarbijahinnaindeks langes 2009. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 0,9% ja oli võrreldes maiga 0,0%, teatab Statistikaamet.