Otsingu tulemused

Geograafiliselt ja ajalooliselt on riikide peamised väliskaubanduspartnerid olnud ikka naaberriigid ja siin pole erand ka Eesti. Selle aasta esimeses kvartalis eksportisime oma teenuseid Euroopasse 83% ja importisime sealsetest riikidest lausa 87%. Oodatult on meie peamiseks partnerriigiks Soome.

Inimesed armastavad reisimist ja seda tuleb lisaks puhkusele ette ka töökohustuste tõttu. Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide ööbimiste arv lõi viimasel viiel aastal järjest rekordeid. Samuti reisisid Eesti elanikud palju välismaale. Koroonakriisini kestis turismi kuldaeg ja lootusi ning ootusi oli turismiettevõtjatel palju.

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%, teatab Statistikaamet.