Otsingu tulemused

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.

Aastal 2018 vähenes Eesti põllumajandustoodangu väärtus 3%. Kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga möödunud aastal kokku ligi 145 miljonit reisijat. Võrreldes 2019. aastaga oli sõitjaid 35% vähem ja seda eelkõige bussireisijate vähenemise tõttu.

Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6% enam. Sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Euroopa statistikavõistluse 2020. aasta Eesti vooru lõpptulemused selgusid 10. märtsil. Vanemas vanuserühmas võidutses Viljandi gümnaasium, nooremas Tartu Veeriku kool.

Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-509-0 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 14.05.2012 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, kaubandus, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti oluliste Eesti veebilehtede aadressid. Info on esitatud