Statistikatöö
Otsingu tulemused
Novembris kasvas kaupade sissevedu
Kuupäev 09.01.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel jäi 2022. aasta novembris kaupade eksport jooksevhindades samale tasemele. Import suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 12%.
Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”
Kuupäev 01.12.2011
Artikkel
Statistikaamet alustas täna, 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.
Statistikatöö
Statistikatöö
Mullu novembris vähenes oluliselt nii kaupade eksport kui ka import
Kuupäev 23.01.2009
Artikkel
2008. aasta novembris vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi viiendiku eelmise aasta novembriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Viimati oli kaupade import nii madalal tasemel 2006. aasta alguses.
Statistikatöö
Teises kvartalis taastus teenuste eksport ja import kriisieelsele tasemele
Kuupäev 10.09.2021
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46% ja import 125%. Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandust mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning transporditeenuste osutamise kasv.
Peaaegu veerand Eesti eluruumidest on püsielaniketa
Kuupäev 02.08.2022
Artikkel
Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud