Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 2,9% ja võrreldes tänavu juuniga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel elanikul on auto. Aasta-aastalt on kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja 2014. aastal käis autoga tööl 53% hõivatutest.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%*.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2009. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,5% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Täna, 4. jaanuaril 2021 avaldas statistikaamet veebirakenduse Tõetamm uue versiooni. Uuendatud tamm on visuaalselt lihtsamini jälgitav ja seda on täiendatud strateegia „Eesti 2035“ näitajatega.

6. jaanuaril asub statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina tööle rahvusvahelise kogemusega tippspetsialist Svetlana Raudonen.

Rahvaloenduse poolt ellu kutsutud Arvamusfestivali arutelul „Muugime andmete abil lahti rikkuse valemit“ leiti, et Eesti on oma andmemajandusega õigel teel, kuid andmekirjaoskus on kindlasti asi, millele peaks enam rõhku panema.