Tule tööle
Tule tööle
ANALÜÜTIK
Uudis
Kes on Eesti valijad?
Uudis
2026. aasta avaldamiskalender on valmis!
Statistikaameti veebilehel on avalik 2026. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid septembris 1,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Uudis
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Uudis
Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses
Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu!
Blogi
Tagasi Kooli! Mida võiks teada Eesti rahvastikust?
23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.
Blogi
Eestis sai taas enim lapsi nimeks Robin või Mia
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.
Uudis
Statistikaamet panustas uuringusse, millest selgus, kui suur on emaduslõiv Eestis
Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.
Uudis
Algas vanemaealiste tervise ja heaolu uuring
Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.
Uudis
MÄRKA VÄÄRKOHTLEMIST! Psühholoogi viis soovitust, mida igas suhtes jälgida
Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.
Uudis
Statistikaamet viib läbi seni ulatuslikuma suhteuuringu
Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.
Blogi
Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.
Blogi
Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.
Uudis
Statistikaameti küsitlejad alustavad taas kodukülastusi
Statistikaamet taasalustab isiku-uuringutega seotud andmete kogumiseks kodukülastusi. COVID-19 levikut maakondades hinnatakse igal nädalal ja kodukülastusi tehakse vaid juhul, kui haigestumuse intensiivsus on terviseameti andmetel keskmine või madal.
Uudis
Kümne lapsega ema või kahekümne lapselapsega vanaema pole Eestis haruldus
Emadepäeval väärivad erilist tähelepanu kõik meie kallid emad. Statistikaameti analüütik Koit Meres vaatas selle olulise päeva puhul, mida räägib statistika naiste kohta, kel on Eestis elavad lapsed.
Blogi
Naiste arv ületab meeste oma üha hilisemas vanuses
Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.
Uudis
Eesti elanikud räägivad 231 eri emakeelt
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.