Uudis
Uudis
„Ütlen inimestele alati, et ma ei küsi ühtegi PIN-koodi." Statistikaameti küsitlejad räägivad oma töö köögipoolest
„Ükskõik, kuidas inimene vastab – austus tema vastu peab jääma,“ räägivad statistikaameti küsitlejad Pille Kaljurand, Merike Tsilke ja Hille Maripuu, kes teevad pea iga päev kõnesid paljudele Eesti inimestele. Nad tunnistavad, et üha sagedamini ei võta inimesed küsitlejate kõnesid vastugi, aga need, kes võtavad – neilt saab palju tagasi ka.
Uudis
Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel
Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete transporditeenust 49,9 miljonit sõitjat, mis on 2% vähem kui mullu samal ajal. Busse kasutas 41,6 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasutati busse 4% rohkem, reisironge aga sama palju. Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6%.
Uudis
Turunduse praktikant: vabadus ja vastutus on kõige olulisemad
Praktikale minnes ei osanud ma arvata, et see kujuneb nii mitmekülgseks kogemuseks. Ootasin klassikalist töövarjutamist, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud – meile anti vastutust ja vabadust oma ideid päriselt ellu viia.
Uudis
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Uudis
Suhteuuring paljastab jäämäe veealuse osa
Eesti seni suurim ja terviklikum suhteuuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ jätkub tänasest kodukülastuste ja veebiintervjuudega. Statistikaamet kutsub kõiki, kes on saanud kutse uuringus osaleda, seda kindlasti tegema, et saada tervikpilt Eesti inimeste suhtemustritest.
Blogi
Tagasi Kooli! Mida võiks teada Eesti rahvastikust?
23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.
Blogi
Eestis sai taas enim lapsi nimeks Robin või Mia
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.
Uudis
Statistikaamet panustas uuringusse, millest selgus, kui suur on emaduslõiv Eestis
Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.
Uudis
Algas vanemaealiste tervise ja heaolu uuring
Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.
Uudis
MÄRKA VÄÄRKOHTLEMIST! Psühholoogi viis soovitust, mida igas suhtes jälgida
Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.
Uudis
Statistikaamet viib läbi seni ulatuslikuma suhteuuringu
Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.
Blogi
Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.
Blogi
Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.
Uudis
Statistikaameti küsitlejad alustavad taas kodukülastusi
Statistikaamet taasalustab isiku-uuringutega seotud andmete kogumiseks kodukülastusi. COVID-19 levikut maakondades hinnatakse igal nädalal ja kodukülastusi tehakse vaid juhul, kui haigestumuse intensiivsus on terviseameti andmetel keskmine või madal.
Uudis
Kümne lapsega ema või kahekümne lapselapsega vanaema pole Eestis haruldus
Emadepäeval väärivad erilist tähelepanu kõik meie kallid emad. Statistikaameti analüütik Koit Meres vaatas selle olulise päeva puhul, mida räägib statistika naiste kohta, kel on Eestis elavad lapsed.
Blogi
Naiste arv ületab meeste oma üha hilisemas vanuses
Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.