Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2022. aastal 8910 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 5074 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga 21% ja soojuse toodang 8%.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2021. aastal 7359 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4717 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga ligi 24% ja soojuse toodang 9%.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2020. aastal elektrit 5516 gigavatt-tundi (GWh), mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Põlevkivist toodetud elektri kogus kahanes poole võrra.

Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.

Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel toodeti 2019. aastal elektrit 7560 gigavatt-tundi, mis on 39% vähem kui aasta varem. Põlevkivist elektri tootmine vähenes 46%.

Statistikaameti andmetel jäi tööstusettevõtete toodang juulis võrreldes eelmise aasta juuliga samale tasemele. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.

Eurostati hinnangul vähenes 2019. aastal fossiilkütuste põlemisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus Euroopa Liidu (ELi) riikidest enim Eestis. Heitkoguse langus võrreldes 2018. aastaga oli 22,1%.