Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga 2,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 26,6%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10%.

Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.

Täna on päev, mil paljud paarid tõttavad perekonnaseisuameti poole, et sõlmida seal loodetavalt kauakestev liit nimega abielu. See päev pole juhuslik – 22.02.2022 on üks neist maagilistest kuupäevadest, mil paaripanijad teevad pikemaid töötunde ning armastust tähistatakse kaugelt enam kui mõnel muul päeval aastas. Kas veebruarist on saanud uus juuli ning kui paljud abielud üldse püsima jäävad?

Rahvaloenduse lõpuni on jäänud täpselt nädal ning inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Epideemia tõttu kodukülastusi rahvaloendusel sel korral ei toimu. Küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.

Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?

Veel loetud päevad saame kaasa elada taliolümpiamängudele. Eestist sõitis Pekingisse 26 sportlast, kuid talispordipisikuga on nakatunud oluliselt rohkem eestimaalasi. Spordiregistri põhjal treenis Eesti spordiklubides ja -koolides eelmisel aastal 184 300 harrastajat, neist 7130 ehk ligi 4% tegeles talispordialadega. Kõige enam talispordi harrastajaid 100 000 elaniku kohta oli Valga- ja Võrumaal.

Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.