Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta septembris püsivhindades 6% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tootmine kasvas kõigis tööstuse sektorites: mäetööstuses 7,8%, energeetikas 51,4% ja töötlevas tööstuses 3,6%.

Alates selle aasta maikuust viib statistikaamet läbi konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega mõõdetakse tarbijate ning nelja sektori ettevõtete majanduslikku kindlustunnet. Uuringud toimuvad veebis, ent esimesel kolmel kuul küsitleti tarbijaid paralleelselt ka telefoni teel. Selle eesmärk oli välja selgitada kahe küsitlusviisi erinevused, et neid saaks arvesse võtta andmete pikaajalisel tõlgendamisel. Täna, 5. novembril avaldas amet testperioodi kokkuvõtva analüüsi.

Selle aasta kolmandas kvartalis sõitis reisirongidega 1,98 miljonit inimest, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% rohkem. Sõitjakäive, mis näitab sõitjate vedamisel tehtud töö mahtu, kus üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele, kasvas 9%.

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,2%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 971 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%. Kasvu mõjutasid kõige rohkem tööstuskaupade kauplused.

Statistikaamet avaldas täna, 27. oktoobril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite oktoobri andmed. Kaubandus-, teenindus- ja tööstusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut paranenud, ehitussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele jäid septembriga võrreldes samale tasemele, kuid tarbijate kindlustunne vähenes oluliselt.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,8% ja selle aasta teise kvartaliga võrreldes 1%. Indeksit mõjutas kolmandas kvartalis enim palgakasv ja ehitusmaterjalide hinnatõus.

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa oktoobris avaldatud statistikaameti andmetele.

Statistikaameti andmetel kasutas oma toodete ja teenuste müügiks veebilehte või ettevõtetevahelist elektroonilist andmevahetust (EDI) 25% Eesti ettevõtetest. Nende kaudu saab tellimusi vastu võtta digitaalselt, mis on muutunud oluliseks osaks ettevõtete müügitegevusest.

20. oktoobril tähistatakse Euroopas statistikapäeva. Sel puhul tasub meeles pidada, et Eesti panus Euroopa statistika koostamisse ei piirdu üksnes kohustuse täitmisega, vaid loob väärtust ka Eestile endale. Kui kuuleme sõnu „Euroopa statistika“, võib esimene mõte olla, et Eesti kogub andmeid ja saadab need Brüsselisse. Tegelikult annab Euroopa ühine statistikasüsteem Eestile midagi, mida ainult meie enda andmetest saada ei ole võimalik – võrdluspunkti. 

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2026. aasta septembris võrreldes augustiga 1,4% ja võrreldes 2025. aasta septembriga 4,2%. 

Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.