Uudis
Uudis
Statistikaamet alustab maist konjunktuuribaromeetrite uuringutega
Statistikaamet hakkab alates 2026. aasta maist läbi viima konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega hinnatakse ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Uudis
1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
Blogi
Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.
Blogi
Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.
Uudis
Statistikaameti küsitlejad alustavad taas kodukülastusi
Statistikaamet taasalustab isiku-uuringutega seotud andmete kogumiseks kodukülastusi. COVID-19 levikut maakondades hinnatakse igal nädalal ja kodukülastusi tehakse vaid juhul, kui haigestumuse intensiivsus on terviseameti andmetel keskmine või madal.
Uudis
Kümne lapsega ema või kahekümne lapselapsega vanaema pole Eestis haruldus
Emadepäeval väärivad erilist tähelepanu kõik meie kallid emad. Statistikaameti analüütik Koit Meres vaatas selle olulise päeva puhul, mida räägib statistika naiste kohta, kel on Eestis elavad lapsed.
Blogi
Naiste arv ületab meeste oma üha hilisemas vanuses
Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.
Uudis
Eesti elanikud räägivad 231 eri emakeelt
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.
Uudis
Eesti naine on hea tervisega, kõrgelt haritud ja töökas
Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last.
Uudis
Statistikanõukogu tegi aastast kokkuvõtte ja võttis teadmiseks rahvaloenduse meetodi
Täna, 25. veebruaril toimunud istungil tunnustas statistikanõukogu möödunud aastale tagasi vaadates riikliku statistika toimimist, aga nentis, et statistikasüsteem on jätkuvalt alarahastatud. Nõukogu võttis teadmiseks ka statistikaameti kinnitatud rahva ja eluruumide loenduse meetodi, milleks on kooskõlas Euroopa Liidu määrusega registripõhine loendus koos valikuuringuga küsimuste osas, mille kohta registrites andmed puuduvad.
Uudis
Rahvaloenduse peaproovis osales üle 1600 inimese
Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.
Uudis
2020. aasta popimad nimed olid Robin ja Sofia
Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia. Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal, kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.
Blogi
Kas teadsid, millise Eesti väikelinna nime kannab kõige rohkem inimesi?
Eestis on 47 linna, kuid mitu neist suudad sa koheselt nimetada? Lihtne ülesanne see arusaadavalt ei ole, sest ilmselt ei ole paljud kõiki neid isegi külastanud. Teeme väljakutse aga veelgi põnevamaks: Eestis on koguni 17 linna, mille nimi on vähemalt viie naise või mehe perekonnanimi. Mitu neist suudad sa nüüd täppi panna?
Uudis
Aasta lõpus algab rahvaloenduse peaproov
Statistikaamet alustab 30. detsembril kuu aega vältava rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.