Uudis
Uudis
Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Uudis
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.
Blogi
Aasta puu, loom või lind – kellenimelisi on Eestis enim?
Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?
Blogi
Vaesuse arengud Eestis
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja.
Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks.
Blogi
Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus
Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.
Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus.
Blogi
Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus
Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.
Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus.
Blogi
SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suurem
Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime.
Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi.
Blogi
SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suurem
Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime.
Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi.
Blogi
Viljandimaa põhimure - vähenev ja vananev rahvastik
Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud.
Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.