Uudis
Uudis
KAART: kus asub Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter?
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.
Uudis
Kiirstatistika: kiired andmed riigile olulistes valdkondades
Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.
Uudis
Eksperimentaalstatistika toetab tarku otsuseid
Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?
Uudis
Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel
„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.
Uudis
Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes
2013. aastal sooritati 41 650 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 2,0 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 15% ja koguväärtus 18%.
Uudis
2013. aastal peatus majutusettevõtetes rekordarv turiste
Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2013. aastal 1,9 miljonit välisturisti ja üle miljoni siseturisti, teatab Statistikaamet. Turistide koguarv suurenes 2012. aastaga võrreldes 5%.
Uudis
IV kvartalis majanduskasv peatus
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%.
Uudis
Möödunud aastal Eesti kaubavahetus vähenes
2013. aastal vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kahanes mullu pärast kolmeaastast kasvuperioodi.
Uudis
Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim toit
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes 2013. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,1%, teatab Statistikaamet.
Blogi
Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.
Uudis
Jaemüük kasvas ka aasta viimasel kuul
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta detsembris 2012. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet.
Uudis
2013. aasta oli Eesti tööstusele edukas
Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2013. aastal 3% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Suurenes nii eksport kui ka müük kodumaisele turule.
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).
Blogi
Laste vaesus kohalikes omavalitsustes
Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.
Uudis
Piimatoodang suurenes neljandat aastat järjest
Esialgsetel andmetel toodeti 2013. aastal 762 300 tonni piima, mis oli 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Piimalehmade arv varasema aastaga võrreldes ei muutunud, kuid piimatoodang lehma kohta suurenes.