Otsingu tulemused

Alanud on konkursi „Andmepärl 2024“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta säravaim andmelugu ja infograafika Eestis. Tutvu nomineeritud töödega ja anna oma hääl. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega enim palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, sealhulgas kallines tööjõud 6,3%, masinate kasutamine 1,7%, materjalide hinnad aga langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehitusmaterjalid kallinesid 0,6%, masinate kasutamine 0,3% ja tööjõukulud tõusid 0,1%. Võrreldes kolmanda kvartaliga panustas indeksi kasvu enim taas

Täna avalikustab statistikaamet värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085. Teiste oluliste näitajate seas selgub, et Eesti prognoositud rahvaarv aastaks 2085 on ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta veebruaris Eesti majutusettevõtteid 110 000 välis- ja 120 000 siseturisti. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 3% ning jõudis 2019. aasta veebruarikuu tasemele. Vahetult kriisile eelnenud 2020. aasta veebruaris peatus majutusettevõtetes siiski 10 000 välisturisti (8%) rohkem kui käesoleva aasta veebruaris,“ täpsustas Laurmaa. Siseturiste oli veebruaris mullu sama ajaga võrreldes 2% rohkem. Laurmaa tõi välja, et võrreldes kriisieelse 2020. aasta veebruariga oli siseturiste majutusettevõtetes 8000 võrra (7%)

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul olid ligi pooled 2025. aasta novembris Eesti majutusettevõtete külastajatest välisturistid ja pooled siseturistid, vastavalt 127 273 välis- ja 127 716 siseturisti. „2019. aasta novembrile jäi välisturistide arv siiski 13% alla. Siseturiste oli kriisieelse novembriga võrreldes rohkem (10%), nagu on olnud ka varasemates kuudes,“ täpsustas Pukk. Soome turiste oli vähem, Läti turiste rohkem kui aasta varem Enim saabus välisturiste Soomest (ligi 40 900), Lätist (25 600), Suurbritanniast (6100), Saksamaalt (5800) ja Leedust (5300)

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa ütles, et 2019. aasta oktoobrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv tänavu siiski 5% võrra alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 30 000 võrra vähem, siseturiste aga 16 000 võrra rohkem kui kriisieelse rekordaasta oktoobris. Käesoleva aasta oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid 143 000 välis- ja 132 000 siseturisti. „Siseturistide arv, mis on olnud tänavu enamikel kuudel mullusega võrreldes languses, pöördus oktoobris tõusule,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 58 000 turisti ehk 40% majutuskohtades peatunud

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne