Otsingu tulemused

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 28% ning import 32%. Detsembris kasvas kaupade eksport 24% ja import 27%.

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Aasta viimasel päeval algav rahva ja eluruumide loendus võimaldab hinnata, milline on olnud riigist väljaränne viimase aastakümne jooksul, rääkis professor Ene-Margit Tiit täna, 6. oktoobril rahvastikuregistri seminaril Tallinnas.