Otsingu tulemused

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 17.detsembril 2025. Detsembri keskpaik on aeg, kui inimesed hakkavad oma sõpradele ja sugulastele saatma jõulukaarte, ettevõtjad peavad meeles oma kliente ja partnereid ning saadavad neile tänutäheks hea koostöö eest jõulukorvikesi. Statistikaamet aga saadab iga aastal umbes nädal enne jõule mitmekümnele tuhandele ettevõttele kirja, kus anname teada, milliseid andmeid statistikaamet neilt tuleval aastal riikliku statistika tegemiseks vajab ja mitu küsimustikku nad peavad täitma. Sel aastal lähevad need kirjad välja ligikaudu 25 000-le

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.

Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.

Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis teenuste eksport võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 79% ja import vähenes 23%. Aastases võrdluses kasvas teenuste eksport 47% ja import 28%.

Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4% Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%. Teenustest eksporditi esimeses kvartalis enim ehk 1,1 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid