Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et statistikaameti täna avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8%. 

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 2,2%.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,8%.

Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta juunis mullusega võrreldes kaupade eksport 6% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ning imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest.

Statistikaamet ootab valimisse kuuluvaid ettevõtteid kuni 15. augustini osalema innovatsiooniuuringus, mille tulemused aitavad arendada konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda. 

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juunis majutusettevõtetes ligikaudu 391 000 turisti, mida on 2% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 5% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5,4%. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 3,9% ja teenused 7,7% kallimad.

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6%. Mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6%. 

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta juunis 928 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 5%.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal näitas Eesti majandus 2025. aasta teises kvartalis mõningast paranemist. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%. 

Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.