Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski rõhutab, et amet teeb statistikat alati hetke parima teadmise ja praktika juures, nii ka elektrihinnaindeksi puhul. „Kui tekivad uued ja paremad andmeallikad ja andmete kogumisviisid, siis tuleb need ka kasutusele võtta. Uued andmeallikad, nagu fikseeritud elektripakettide kehtivate lepingute hinnad, tõid meile täpsema teadmise, mille põhjal saame oma metoodikaid täiendada,“ lisas Veski. „Statistikaamet tegeleb juba mõnda aega analüüsiga, mille tulemusena loodame kasutusele võtta uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika. Uus

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. „Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta märtsiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,7%,“ täiendas Šokman. Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Veel mõjutas

Tööstusettevõtted tootsid septembris 1,5% vähem Aasta esimesel kaheksal kuul töötlevas tööstuses tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli, mujal liigitamata masinate ja seadmete ning joogitootmises. Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% Tarbijahinnaindeks jäi oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi tõus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ehk inflatsioon on viimastel kuudel olnud järjest väiksem. „Kui jätame välja 2025. aasta novembri, siis on inflatsioon langenud alates mullu septembrist,“ tõi Veski välja. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 5,5%, tervishoiu 12%, alkohoolsete jookide ja tubaka 7,9% ning eluaseme 1,5% kallinemine. Kuigi elektrihind oli veebruaris jätkuvalt kõrge, oli see siiski 0,7% odavam kui aasta

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Komisjoni esimees, statistikaameti peadirektori asetäitja Liina Osila ütles, et võidutöös käsitletav teema on ühiskondlikult oluline ning seda pole Eestis varem sellise nurga alt uuritud. „Jennifer-Chelsea töö on sisukas ja teaduslikult küps. See ühendab metoodilise täpsuse, iseseisvuse ja ühiskondliku olulisuse, selle tulemused kõnetavad nii teadlasi kui ka praktikuid ning toovad haridusuuringutesse värske ja mitmetasandilise vaatenurga,“ märkis ta. Osila sõnul annab võidutöö olulise sisendi poliitikakujundajatele haridusvaldkonna probleemidega tegelemiseks ning vajadusel ka valdkonna

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui detsembris jäi müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes samaks, siis jaanuaris hakkas see kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus maht kasvas 2025. aasta sama kuuga võrreldes 24%. Selle taga oli peamiselt mootorikütuste hindade odavnemine,“ lisas Pihlak. „Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud