Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski rõhutab, et amet teeb statistikat alati hetke parima teadmise ja praktika juures, nii ka elektrihinnaindeksi puhul. „Kui tekivad uued ja paremad andmeallikad ja andmete kogumisviisid, siis tuleb need ka kasutusele võtta. Uued andmeallikad, nagu fikseeritud elektripakettide kehtivate lepingute hinnad, tõid meile täpsema teadmise, mille põhjal saame oma metoodikaid täiendada,“ lisas Veski. „Statistikaamet tegeleb juba mõnda aega analüüsiga, mille tulemusena loodame kasutusele võtta uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika. Uus

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Novembri keskpaigas toimunud kohalike omavalitsuste ja statistikaameti ühisarutelu fookuses olid rahvaloenduse ja eri uuringuandmete kasutamise võimalused. Ühe suurema teemana andis statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila ülevaate eesootavast rahvaloendusest.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 1,7%.

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 0,8%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on