Otsingu tulemused

Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

2023. aasta tööjõu-uuringus küsiti 50 –74-aastastelt pensionile jäänud inimestelt, mida nad tegid, kui saabus pensioniiga ja laekus esimene pensionimakse. Oktoobris kirjutasime statistikaameti blogis sellest, milliseid valikuid teevad Eesti pensioniealiseks saanud võrreldes muu Euroopaga. Seekord heidame pilgu lähemale ja vaatame võrdlevalt, kuidas taanduvad inimesed tööturult Eestis ja Soomes. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul on Eesti inimesed vahetult pärast pensioniea saabumist tööturul märksa aktiivsemad kui Soome pensionärid. „Tunduvalt suurem osa soomlastest (42,5%)

„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla

Tarbijahinnaindeksi arvutamisel on ameti eesmärk tänavu jõustada korraga mitu olulist muudatust: uued klassifikaatorid, metoodika uuendused seoses elektrihinna ja toidukaupade hinnakorjega ning 2026. aasta tarbimiskaalude rakendamine. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee tunnistas, et on kahetsusväärne, et protsess on võtnud oodatust kauem. “Me ei pane hetkel kokku mitte ainult selle aasta esimest tarbijahinnaindeksit ega võta kasutusele uusi metoodikaid, vaid teeme protsessi käigus ringi kogu tarbijahinnaindeksi tootmist ja automatiseerimist,“ põhjendas ta andmete avaldamise lükkumist. “Meil

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

Maikuu teisel pühapäeval tähistab emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt saab tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti emade kohta?

Mis lõhn on vaesusel? Mida kujutab endast absoluutne vaesus? Just selliste küsimuste keerises lahkus Vabal Laval lavastunud etenduselt „Inimesed ja numbrid“ statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

„Kõige levinumad on abielud eestlase ja venelase vahel, neid on viimasel viiel aastal sõlmitud 2527. Teisel kohal on ukrainlaste-venelaste paarid (738), seejärel ukrainlaste-eestlaste paarid (481), venelaste-valgevenelaste paarid (227) ning eestlaste-soomlaste paarid (132),“ ütles statistikaameti analüütik Henry Lass. Lass selgitas, et eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud abielude puhul paistab silma, et pruut on pigem vene rahvusest ja peigmees eesti rahvusest – 59% eestlane-venelane paaridest on naine venelane. 32 894 liitu Erinevast rahvusest abiellujaid on viimase viie aasta statistikas

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas Eesti inimesed elavad, millised on nende majanduslikud võimalused ning kuivõrd on inimeste tarbimisharjumused ja elujärg ajas muutunud,” rääkis statistikaameti peadirektor Urmet Lee. „Uuringuga kogutud andmed mõjutavad otseselt meie elanike heaolu puudutavaid otsuseid ja riiklikku majanduspoliitikat,“ ütles ta. Lee sõnul on iga osaleja panus Eesti tervikpildi kujundamisel asendamatu. „Iga vastus loeb, sest iga uuringusse sattunud leibkond esindab enam kui sadat teist leibkonda,“ sõnas ta ning lisas, et statistika kvaliteet sõltub otseselt andmete