Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Statistikaamet korraldab täna, 26. jaanuaril Tallinnas seminari „Lahkame lõhet”, mis tutvustab palgaerinevuste teemal tehtud uurimuste tulemusi ning käsitleb soolist palgalõhet nii rahvusvaheliselt kui ka olukorda Eestis.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%, teatab Statistikaamet. Töötus näitas teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. IV kvartalis oli väga madal noorte (15–24-aastaste) töötuse määr – 6,2%.

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.