Otsingu tulemused

Pühapäeval, 11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad rahvaloenduse tulemused (31.12.2021 seisuga) Eestis elavate vanavanemate kohta.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim toidukauplused, kus müügimaht kahanes aastaga 4%. „Samal ajal jätkas tööstuskaupade kaupluste müügimaht kasvu ka novembris ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%,“ kirjeldas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 15% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. 10% võrra suurenes müügimaht posti või interneti teel kaupu

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kokku 752 miljoni euro eest, sellest hooneid 546 miljoni ja rajatisi 206 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 10% rohkem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 6% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude 15% suurenemine. „Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas

Eesti elektri hind äri- ja kodutarbijatele on Euroopa riikide võrdluses üks odavamaid. Samas on Eesti elektrihinna kasv kiirem ning hinnas sisalduvate maksude osatähtsus kõrgem kui enamikus Euroopa riikides.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta mais võrreldes aprilliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 33,7%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.