Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga -0,2% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 7,0%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 6,0% ja teenused 8,9% kallimad.

Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.

Rahvaloendus jätkub kohustuslikku valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste telefoniküsitlusega, mis kestab veebruari lõpuni. Statistikaamet selgitab, kuidas telefoniküsitlust korraldatakse, mida inimestelt küsitakse ning kuidas on tagatud andmete turvalisus.

Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus laekus statistikaametile veebi teel vastuseid 410 aadressil elava 828 inimese kohta. Tänasest, 20. jaanuarist alustasid tööd küsitlejad, kes võtavad jaanuari lõpuni telefoni teel ühendust valimis olevatel aadressidel elavate inimestega, kes veebis ei vastanud.

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.

Statistikaamet alustas Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut, et saada põhjalik ülevaade, kui turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.