Albert Pulleritsu preemia pälvib Tuuli Jürgenson
Statistikaamet annab Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia välja juba 11. korda ja tunnustab sellega üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.
Pulleritsu preemia hindamiskomisjoni esimehe, statistikaameti juhtivanalüütiku Kaja Sõstra sõnul laekus sel aastal konkursile üheksa tööd. „Konkursile esitatud tööde tase oli taas erakordselt tugev ja seetõttu hindamine tasavägine. Hea meel on tõdeda, et aastatega läheb tööde tase järjest paremaks,“ rääkis Sõstra.
Tuuli Jürgenson kaitses oma magistritöö Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis ning selle eesmärk oli leida jälgimiseelsete (retrospektiivsete) ja -aegsete (prospektiivsete) haigusjuhtude analüüsimiseks sobiv meetod, mis oleks rakendatav suuremahulistes geneetilistes seoseuuringutes.
„Magistritöö teema on tihedalt seotud minu tööga Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramus. Geeni- ja haigestumisandmete uurimisel esineb väga sageli olukord, kus analüüsi saaks kaasata nii retrospektiivsed kui ka prospektiivsed andmed – seda nii geenivaramus, aga ka teistes biopankades üle maailma. Seega on metoodika leidmine teoreetiliselt huvitav ja ka väga suure praktilise väärtusega,“ lisas Jürgenson.
Komisjon valis Jürgensoni töö parimaks, sest lisaks hästi ja arusaadavalt kirjutatud uurimustööle oli kasutatud innovaatilist metoodikat. „Magistritöös uuriti, kas jälgimiseelseid ja -aegseid haigusjuhtusid on parem analüüsida eraldi või koos. Uuringu tulemusel selgus, et haigusjuhtude eraldi analüüsimine, kasutades vastavalt binaarset mudelit ja Coxi mudelit, ning sellele järgnev saadud hinnangute kombineerimine ei ole parem kui haigusjuhtude koos analüüsimine binaarse mudeliga,“ selgitas Sõstra.
„Tunnustus, eriti erialaekspertide poolt, on alati motiveeriv. Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvimine annab mulle kindlustunde, et olen retrospektiivsete ja prospektiivsete andmete kombineerimise metoodika väljatöötamisel õigel teel ning sellest on kasu nii geneetilise statistika praktikas kui ka teadusväljal laiemalt,“ sõnas Jürgenson.
Võidutööle lisaks toob hindamiskomisjon eraldi välja Lisanna Lehese bakalaureusetöö teemal „Soolised erinevused õiglase töötasu hindamisel“. „Töö on kirjutatud sotsiaalse õigluse mõttes väga olulisel teemal ja see annab head eeskuju sellest, milliste näitajate kombinatsioonina saab soolist palgalõhe näidata,“ kommenteeris Sõstra.
Tuuli Jürgensoni tööga saab tutvuda statistikaameti veebilehel. Magistritööd juhendasid Anastassia Kolde (MSc), Krista Fischer (PhD) ja Reedik Mägi (PhD). Töö on kaitstud Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis 2021. aastal.
Albert Pullerits oli 1921. aastal loodud Eesti Statistika Keskbüroo esimene juht ja Eesti statistikasüsteemi rajaja. Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia andis statistikaamet esimest korda välja 2011. aastal Eesti statistika 90. juubeliaasta puhul. 2021. aasta võitjat premeeritakse 500-eurose kinkekaardiga.
Täpsem teave
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181