Otsingu tulemused

Linnaelanikud on agaramad kultuurisündmustel osalema, maaelanikud jälgivad võrreldes linnaelanikega rohkem meediat, teatab Statistikaamet.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

Eriolukorra ajal monitoorisime koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.

Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juulis 892 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 2%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,7%, võrreldes 2023. aasta sama ajaga aga 2,2%.

Pühapäeval, 11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad rahvaloenduse tulemused (31.12.2021 seisuga) Eestis elavate vanavanemate kohta.

Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.

2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.