Otsingu tulemused

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Üldhariduskooli õpilaste arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud ligi 20 000 võrra, teatab Statistikaamet. Lähiaastatel kasvab esimesse klassi astuvate laste arv ja kahaneb gümnasistide oma.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4% ja teenused 6,3% kallimad.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest.

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.