Otsingu tulemused

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna, 29. detsembril algusega kell 13.00 Viru keskuse IV korruse Rahva Raamatus oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 82 500 rahvakultuuri harrastajat, kellest 59 000 tegeles koorilaulu või rahvatantsuga. Tuhande elaniku kohta oli kõige enam harrastajaid Võrumaal ja kõige vähem Ida-Virumaal.

Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.

Alates 27. oktoobrist leiab riikliku statistika mugavalt üles statistikaameti uuenenud andmebaasist.

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuhi Evelin Puura sõnul mõjutas tänavu augustis kaubavahetust jätkuv ekspordi ja impordi vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikidega. „Augustis vähenes eksport liikmesriikidesse aastatagusega võrreldes 3% ja import nendest 8%. Samas aga suurenes eksport 6% Euroopa Liidu välistesse riikidesse,“ tõi Puura välja. Kaupadest eksporditi augustis enim elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem mineraalsete kütuste (31 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Väliskaubanduse küsimustiku Intrastat selle aasta esimesed andmed tuleb jaanuari kohta esitada 14. veebruariks. Seda tuleb teha kõigil ettevõtetel, kelle Euroopa Liidu liikmesriikidega peetava kaubavahetuse käive ületab vastava statistilise läve. Kaupade lähetamisel on statistiline lävi 130 000 eurot ja kaupade saabumisel 230 000 eurot.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupade eksport kasvas nii kolmandas kvartalis kui ka septembris. „Kuigi reeksport ehk kaupade taasväljavedu vähenes septembris 1% võrra, mõjutas koguekspordi kasvu positiivses suunas just Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemine 4% võrra. Nende kaupade osatähtsus kasvas aastases võrdluses 1 protsendipunkti võrra, moodustades koguekspordist 64% ," lisas Leppmets. Kaubavahetus kasvas oluliselt Euroopa Liidu väliste riikidega. Liikmesriikidesse eksport vähenes ning import neist jäi samaks, liiduvälistesse riikidesse kasvas eksport aga 21%