Otsingu tulemused

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kõrgharidusega 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21%, teatab Statistikaamet.

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Nüüd, kui on kõlanud koolide lõpukellad ja kohe on lukku minemas sisseastumiste pingeread, on huvitav analüüsida kui paljud noored teevad valiku õpingute kasuks, kui paljud lähevad tööle ja kui paljud eelistavad teha mõlemat?

Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 108 lk Ilmus: 30.09.2014 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub ka valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Sisukord Uudisnoppeid statistika vallast Toimepiirkonnad Eestis Pärast taasiseseisvumist Eestisse elama

ISBN 978-9985-74-548-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 172 lk Ilmus: 31.10.2014 Kogumik annab ülevaate Eesti tööturu ja majanduse arengutest. Olulisel kohal on majanduse ja tööturu seoste, muutuste ja nende põhjuste analüüs ning suundumused käimasoleval kümnendil. Eesti majanduse ja tööturu näitajaid vaadeldakse ka peamiste sotsiaalsete gruppide (soo, hariduse jm) kaupa ning võrdluses teiste Euroopa riikidega. Sisukord Eessõna Sissejuhatus Majanduse üldtrendid ja teadmistepõhine majandus Ettevõtete eksporditegevuse ja tootlikkuse seosed: ülevaade teadustööde tulemustest Uuenduslikkus

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi