Otsingu tulemused

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.

Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

ISSN 1736-9738 ISBN 978-9985-74-498-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 164 lk Ilmus: 30.12.2011 Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi — Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal — saavutamine? Kogumikus vaadeldakse seda Eestile oluliste teemade kaupa 80 näitaja põhjal. Nende näitajatega kirjeldatakse Eesti olukorda ja meetmeid, mis aitavad liikuda SE21 eesmärkide saavutamise poole. Diagrammidel on esitatud võrdlused teiste riikidega, maakondade võrdlus on esitatud teemakaartidel.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?