Otsingu tulemused

„Kõige levinumad on abielud eestlase ja venelase vahel, neid on viimasel viiel aastal sõlmitud 2527. Teisel kohal on ukrainlaste-venelaste paarid (738), seejärel ukrainlaste-eestlaste paarid (481), venelaste-valgevenelaste paarid (227) ning eestlaste-soomlaste paarid (132),“ ütles statistikaameti analüütik Henry Lass. Lass selgitas, et eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud abielude puhul paistab silma, et pruut on pigem vene rahvusest ja peigmees eesti rahvusest – 59% eestlane-venelane paaridest on naine venelane. 32 894 liitu Erinevast rahvusest abiellujaid on viimase viie aasta statistikas

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt

Kadri Rootalu, Liselle Kaldaru Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul oli eelmine selline periood aastatel 2009–2012, kui näiteks 2010. aastal sõlmiti vaid 5066 abielu. „Lähiaastate suurim abielude arv oli pärast koroonapandeemiat 2022. aastal, kui sõlmiti rekordilised 7200 abielu. Viimase 25 aasta jooksul on olnud mitu sarnast tõusu ja langust ning 2025. aasta abielude arv ei ole seega suures plaanis eriline,“ rääkis Rootalu. Pulmi peeti mullu kõige enam juulis ja augustis, mil sõlmiti 30% kõigist abieludest. Kõige populaarsem abiellumise kuupäev 2025

Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad