Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga -1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,2% odavamad.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski. Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on

29. märtsil 2023 korraldab statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames suure küsimuste maratoni Küsimus24, mis annab esimest korda kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul statistikaametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Vastuseid hakkame sotsiaalmeediasse ja kodulehele postitama sama päeva hommikul.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.