Välistudengite arv Eestis on viie aastaga ligi 50% kasvanud
2010/2011. õppeaasta alguses omandas Eestis kõrgharidust 69 113 üliõpilast, mis on 128 üliõpilast rohkem kui eelmisel õppeaastal, teatab Statistikaamet. Eesti ülikoolides õpib 1282 välistudengit 62 riigist. Võrreldes 2005. aastaga on Eestis õppivate välistudengite arv kasvanud 388 võrra.
Kõige rohkem on välisüliõpilasi Soomest (570), Venemaalt (108), Lätist (103) ja Hiinast (70). Lisaks on esindatud sellised eksootilised riigid nagu Kuuba, Guatemala, Botswana, Lõuna-Aafrika Vabariik, Indoneesia ning Trinidad ja Tobago. Integreeritud õppes omandab haridust 233, rakenduskõrgharidusõppes 25, bakalaureuseõppes 487, magistriõppes 367 ja doktoriõppes 170 välistudengit. Välistudengitele huvipakkuvaimad õppesuunad on humanitaaria, kunstid, ärindus ja haldus ning õigus. Inglise keeles õpib 746 välisüliõpilast, vene keeles 41 ja eesti keeles 495.
| 2005 | 2010 | |
|---|---|---|
| Aafrika riigid | 4 | 30 |
| Aasia riigid | 136 | 202 |
| Euroopa riigid (v.a Eesti) | 742 | 990 |
| Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid | 2 | 26 |
| Põhja-Ameerika riigid | 10 | 32 |
| Austraalia ja Okeaania riigid | 0 | 1 |
| Määramata territooriumid | 1 | |
| KOKKU | 894 | 1282 |
Kui doktoriõppesse vastuvõetute arv 2010. aastal kasvas 36 doktorandi võrra, siis teistesse haridusastmetesse vastuvõetute arv oli veidi väiksem kui aasta varem. Lõpetajate ja õppijate arv suurenes magistri- ja doktoriõppes.
| Haridusaste | Vastuvõetud | Üliõpilased | Lõpetanud | |||
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2009 | 2010 | 2009 | 2010 | 2009 | 2010 | |
| Rakenduskõrgharidusa | 5 812 | 5 463 | 22 544 | 21 970 | 4 136 | 3 895 |
| Bakalaureuseõpe | 7 842 | 7 518 | 27 531 | 27 461 | 4 533 | 4 368 |
| Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe | 796 | 755 | 4 160 | 4 122 | 393 | 469 |
| Magistriõpe | 4 179 | 4 094 | 12 097 | 12 632 | 2 267 | 2 543 |
| Doktoriõpe | 538 | 574 | 2 653 | 2 928 | 160 | 175 |
| KOKKU | 19 167 | 18 404 | 68 985 | 69 113 | 11 489 | 11 450 |
a Koos diplomi- ja kutsekõrgharidusõppega (alates 2003. aastast vastuvõttu neil haridusastmetel enam ei toimu).
* Aastaarv näitab lõpetanute korral õppeaasta lõpuaastat, ülejäänud juhtudel õppeaasta algusaastat.
Juba mitu aastat on olnud populaarseim õppesuund nii naiste kui meeste seas ärindus ja haldus ― 21% Eesti üliõpilastest on teinud valiku selle õppesuuna kasuks. Ootuspäraselt kuuluvad meeste eelistuste hulka ka tehnikaalad, arvutiteadused ning arhitektuur ja ehitus, naistele pakub rohkem huvi õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, humanitaaria ning tervise koolitusalad. Bakalaureuse ning magistrikraadi omandajaid on enim ärinduses ja halduses, samas kui doktorante on kõige rohkem humanitaaria, sotsiaal- ja käitumisteaduste ning bioteaduste õppesuunal.
2010/2011. õppeaastal rakendunud "TULE" programmi raames oli kõrgharidustasemel õppimise katkestanud inimestel võimalus oma õpinguid tasuta jätkata. Eelmise aasta sügisel jätkas selle programmi raames haridusteed 457 inimest. "TULE" programmi elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium ning programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Andmed põhinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasidel.