Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021

Statistikaamet esitleb täna, 11. oktoobril ülevaadet „Edukus tööturul“, mis uuris kutse- ja kõrghariduse lõpetanute keskmist töist brutosissetulekut ning sotsiaalset seisundit tööturul.

Pidevalt arenevas maailmas saab haridus aina olulisemaks. Kui veel sadakond aastat tagasi piirdus paljude haridustee vaid lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisega, siis nüüd tuleb õppuritel teha kaalukaid erialavalikuid, mis mõjutavad edasist karjääri ja eluteed. Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad.