Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutab, miks tekivad JOKK ja SOKK olukorrad ja kuidas kohalike elanike rahulolu-uuringud neid olukordi (ja muudki) lahendada aitavad.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et võrreldes 2024. aastaga suurenes tänavu esimeses kvartalis teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse 4% ja import neist 8%. Liiduvälistesse riikidesse kasvas teenuste eksport 6% ja import neist 18%. „Viimast mõjutas enim suurem teenuste ost Küproselt, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest. Küproselt imporditi esimeses kvartalis enam muid äriteenuseid, Ühendkuningriigist transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid,“ selgitas Leppmets. Esimeses kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 867

21.–25. märtsini toimuval andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädalal ootab statistikaamet noori andmetarkust koguma. Muuhulgas saab vastuse ka küsimus, kuidas eristada usaldusväärset infot väärinfost.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Statistikaamet sai kaugtöö tegija märgise, millega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes pakuvad oma töötajatele võimalust töötada distantsilt.

Suurima rahvaarvuga riik on India ja maailma rahvaarv jätkab kasvamist veel vähemalt 2084. aastani. Nii selgus juulis ÜRO avaldatud rahvastikuprognoosist.

Alates 2014. aastast on Eesti e-residendiks saanud 73 400 välisriigi kodanikku. E-residentidest 20% on seotud mõne ettevõtte asutamisega ja kokku on nende osalusel Eestis registreeritud üle 14 200 ettevõtte. Vaatasime lähemalt, kust e-residendid pärit on ja millega tegelevad nende siinsed ettevõtted.