Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Majandus langes kolmandas kvartalis 1,9%. Lisatud videoülevaade!

Kuupäev 30.11.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Igas esimeses klassis alustab kooliteed vähemalt üks 6-aastane laps

Kuupäev 01.09.2020
Artikkel
Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.

Rahvaloenduse tulemused on avaldatud

Kuupäev 15.12.2022
Artikkel
2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Kriisikuud mitmekordistasid koondamiste arvu

Kuupäev 14.05.2020
Artikkel
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.

Kui pikk on lapse „tööpäev“?

Kuupäev 26.02.2020
Artikkel
„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?

Õigus ja turvalisus

Valdkond
Turvalisus mõjutab kõiki inimesi. Turvalisust, õigust ja õiglust on vaja, et võiksime end iga päev tunda ohutult, julgeksime saata lapsi üksi trenni ja kõndida avalikus ruumis ka pimedas. Ennetustöö peab olema piisavalt mõjus, et kuritegusid ja inimeste konflikte oleks võimalikult harva. Selleks on vaja noori juba maast madalast harida, tutvustada neile käitumisreegleid ja ühiskonna norme, õpetada vastutustundlikku liiklemist ja teha tuleohutuse ennetustööd, et eksimused ei saaks kellelegi saatuslikuks. Õiguse ja turvalisuse statistika alusel saab ülevaate Eesti õigussüsteemi toimimisest

Rahvaloendus. 2% Eesti elanikest räägib kahte emakeelt

Kuupäev 22.11.2022
Artikkel
Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.