Otsingu tulemused

Eurostati andmetel kasvas kaupade eksport Euroopa Liidu riikidest 2013. aasta kümne kuu jooksul võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 0,9%, import aga kahanes 3%.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta mais Eestist jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 8,6 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk oli eelmise aasta maiga võrreldes viis korda väiksem, olles viimati madalam 1995. aasta septembris.

Eurostati andmetel kasvas kaupade eksport Euroopa Liidu riikidest 2013. aasta kümne kuu jooksul võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 0,9%, import aga kahanes 3%.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal. 2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem. 2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12% varasema

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal. 2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem. 2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12% varasema

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Eesti läheb uuel aastal impordistatistika koostamisel üle EL-i liikmesriikide detailandmete kasutamisele ( SIMSTAT ). See tähendab, et kauba saabumise kohta saadakse andmed teiste liikmesriikide lähetusandmetest. EL-i liikmesriikide kohta statistika tegemiseks kogutakse edaspidi Intrastati küsimustikuga andmeid ainult kauba lähetamise kohta. Väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura tuletab meelde, et 2025. aasta jaanuaris tuleb veel viimast korda Intrastati „Kauba saabumise“ küsimustikus esitada andmed 2024. aasta detsembris EL-i riikidest Eestisse saabunud kaupade kohta. „2025. aasta