Otsingu tulemused

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%

Kuupäev 29.11.2024

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides

Kuupäev 10.12.2024

Artikkel

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

Majandus langes teises kvartalis 1%

Kuupäev 30.08.2024

Artikkel

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.

Suhteuuring paljastab jäämäe veealuse osa

Kuupäev 04.04.2022

Artikkel

Eesti seni suurim ja terviklikum suhteuuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ jätkub tänasest kodukülastuste ja veebiintervjuudega. Statistikaamet kutsub kõiki, kes on saanud kutse uuringus osaleda, seda kindlasti tegema, et saada tervikpilt Eesti inimeste suhtemustritest.

Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot

Kuupäev 12.03.2024

Artikkel

Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline

Kuupäev 17.12.2024

Artikkel

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Eesti inimene peab probleemiks eluruumi kostuvat müra ning ümbruses olevat saastet

Kuupäev 12.03.2024

Artikkel

Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Statistikaameti andmekool #1: Mis on riiklik statistika ja mis kasu mina sellest saan?

Kuupäev 19.12.2023

Artikkel

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud

Kuupäev 25.08.2022

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.