Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.

Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.

Majutusettevõtetes peatus 2014. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 4% rohkem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaametis toimub täna, 31. märtsil andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate esindajatega kohtumine, et arutada riiklike andmekogude valmisolekut 2020/2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. Elukohariigi järgi lisandus majutusettevõtete kasutajatest kõige rohkem Eesti elanikke, välisturistidest aga Venemaa ja Läti turiste. Majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini.

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta II kvartalis 900 eurot ja tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet. Palgatõus oli väiksem kui varasemates kvartalites.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta IV kvartalis 12 259 krooni ja brutotunnipalk 74,25 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 6,5% ja brutotunnipalk 6,7%.