Otsingu tulemused

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

ISBN 978-9985-74-592-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 80 lk Ilmus: 01.12.2015 Euroopa Liidu suurim palgalõhe on Eestis. Soolise palgalõhe vähendamiseks on oluline jälgida selle dünaamikat ja tegureid, mis võivad palgalõhe tekkimist ja püsimist mõjutada. Kogumikus vaadeldakse soolise palgalõhe muutumist ajas eri tausttunnuste (rahvus, haridus jne) järgi ja palgalõhet mõjutavaid tegureid (sooline segregatsioon, naiste aktiivsus ettevõtluses, perekonna ja laste mõju, vanemahüvitis, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus). Kogumik on koostatud projekti „Palgaerinevuste statistika parem

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Kas statistikaametist on võimalik saada infot, mida oma ettevõtluses kasutada? Tuleb välja, et on küll. Palgainfo Agentuur teeb statistikaametist tellitud andmete põhjal põhjalikke palgaanalüüse maakondade, töötajate arvu, tegevusalade ja muude tunnuste vaates.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-618-9 Eesti keeles 228 lk Ilmus: 29.03.2019 Kogumikus antakse ülevaade noortega seotud teemadest omavalitsusüksuste tasandil. Vaadeldakse, milline on noorte osa omavalitsusüksuste rahvastikus ja nendele pakutavad võimalused. Artiklid käsitlevad ka siserännet, noorte osalust hariduses ja tööturul, ettevõtlusaktiivsust, vabaajategevust ja noorsootööd, noorte osalust kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, lastega perede olukorda ning noorte surmasid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused, esitatud on valik andmeid haldusüksuste kohta.

Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).