Otsingu tulemused

2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatab Statistikaamet. Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus.

Statistikaameti andmetel sõideti mullu Eesti ühistranspordiga 198 miljonil korral. Võrreldes 2022. aastaga tehti 24% enam sõite, eelkõige kasvas bussisõitude arv. Eesti ettevõtete busse kasutati 152 miljonit korda, millest 80% ehk 123 miljonit sõitu tehti linnaliinidel.

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.

Kui suurt kasumit teenivad posti- ja kullerteenuste pakkujad? Kuidas on muutunud nende teenuste mahud ja võimekus investeerida? Neile küsimustele leiab vastused statistikaameti ja Omniva koostöös loodud juhtimislaualt, kuhu on koondatud sektori olulisemad näitajad.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33% meestest ehk iga kolmas Eesti mees.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.