Otsingu tulemused

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2018. aasta III kvartaliga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Paljude omavalitsuste juhtide laual on varem või hiljem rasked valikud – kuidas tulla toime väiksema hulga ressurssidega. Selliseid valikuid tehes muutuvad kriitiliselt tähtsaks usaldusväärsed arvud, neist loodud informatsioon, mille abil otsustada, kirjutab statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

Põllumajandusloendusel saab veel kuni 20. septembrini osaleda veebi kaudu, seejärel algab 15. novembrini kestev telefoniküsitlus. Seni on vastanud 2340 loendusnimekirjas olevat majapidamist ja oodatakse veel veidi üle 9200 küsimustiku esitamist.

ISBN 978-9985-74-500-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 128 lk Ilmus: 31.10.2011 Kogumiku märksõnad on naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Analüüsitakse naiste ja meeste ajakasutust, töövõimet ning haridust. Vaatluse all on ka vaba aeg ja töövõime taastamine. Artiklikogumikus esitatud omavahel seotud näitajad annavad tervikliku pildi naiste ja meeste käitumismustritest ning positsioonist igapäevaelus. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6% madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.