Otsingu tulemused

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8%, töötlevas tööstuses 5,4% ning mäetööstuses 2,4%.

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%.

Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2018. aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta juunis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 29,2% ja töötlevas tööstuses 12,4%, kuid suurenes mäetööstuses 1,6%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta oktoobris püsivhindades 12,2% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kahes sektoris kolmest: energeetikas 14,0%, töötlevas tööstuses 12,6%, kuid kasvas mäetööstuses 12,9%.