Otsingu tulemused

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti

Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid