Otsingu tulemused

Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus, praegu käimasoleva teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal.

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.

Möödunud aasta jääb ilmselt kõigile meelde ja mitte just heas mõttes. Maailma laastavad jätkuvalt nii viirus kui ka selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Kriisis on valdkondi, mis peavad üsna hästi vastu, kuid paraku ka neid, mis on kõvasti lüüa saanud ja mille kannatused veel kestavad. Viimaste seas on näiteks turismisektor, mille käekäiku lähemalt vaatasime.

Tartus toimuval laste heaolu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil tutvustati statistikaameti kogumikku „Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates“, mille eesmärk on näidata laste heaolu mõistmise keerukust.

Oktoobris algas Tartu Ülikooli ja Statistikaameti koostöös 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuring. Uuring toimub Euroopa 30 riigis ning keskendub vanuselise diskrimineerimise, pereloome ja laste saamisega seotud teemadele. Eestis hõlmab uuring 2000 inimest ning Statistikaamet alustas nende küsitlemiseks kodukülastusi.

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Statistikaameti, tarkvarafirma Skriining ning Ida-Viru Keskhaigla koostöö tulemusel jõudsid tänavu kevadel Statistikaametisse esimesed otse ettevõtte infosüsteemist edastatud palgaandmed.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

27.-30. septembrini toimub Tallinnas Wiesbadeni grupi konverents, mis toob Eestisse statistiliste ettevõtlusregistrite eksperdid kogu maailmast. Konverentsi korraldab Statistikaamet. „Statistiliste ettevõtlusregistrite Wiesbadeni grupp on ÜRO statistikakomisjoni egiidi all tegutsev rahvusvaheline ekspertgrupp, mille tegevus on suunatud statistiliste ettevõtlusregistrite arendamisele,“ märkis konverentsi Statistikaameti poolne korraldaja Svetlana Šutova. „Nelja päeva jooksul räägime riikide kogemustest statistiliste registrite koostamisel, pidamisel ja arendamisel,“ selgitas Šutova. Ta lisas

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?