Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 5,2%, teatab Statistikaamet.
2024 Eesti rahvastik. Loendamata loendatud 2019 Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates 2018 Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18 Eesti Vabariik 100. Statistiline album Säästva arengu näitajad 2017 Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/17 Majanduse ja tööturu trendid 2016 Eesti piirkondlik areng. 2016 Eesti statistika
Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9%. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,7%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?
ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-494-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 244 lk Ilmus: 30.11.2011 Alates 2010. aastast ilmuv piirkondlikku statistikat käsitlev analüütiline kogumik on välja kasvanud kahest varem ilmunud väljaandest — „Linnad ja vallad arvudes” ning „Maakonnad arvudes”. Kogumikus analüüsitakse Eesti piirkondlikku arengut peamiselt maakondade ja omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsides käsitletakse rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutusi ning nende piirkondlikke erisusi. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist
Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.
Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.