Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Milline tegevusprogramm on julgeolekus ja riigikaitses märkimisväärselt maha jäänud? Mitu protsenti Eesti elanikest suitsetab? Kui paljud elanikud arvavad, et Eestis on turvaline elada? Neile ja paljudele teistele olulistele küsimustele otsisid Tõetammelt vastuseid Tamsalu gümnaasiumi õpilased.

ISSN 1736-9738 ISBN 978-9985-74-580-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 152 lk Ilmus: 31.03.2015 Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).