Otsingu tulemused

Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Kaupade eksport vähenes juulis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 2% ja import suurenes 5%, teatab statistikaamet. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66%.

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa. Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes. Kui aastatel 2002–2008 olid kodumajapidamised tervikuna teistele sektoritele võlgu, et oma lõpptarbimist ja investeeringuid finantseerida, siis aastatel 2009–2010